Kes ma olen ja kuidas "Alberti jõuluootuse" raamat sündis?

Tere! Mina olen Kristel, kodune kahe lapse ema, rahumeelse vanemluse ja Montessori filosoofia austaja, geenitehnoloogia haridusega kunstihing.

Endalegi üllatuseks kirjutasin ja kirjastasin aastal 2022 oma esimese lasteraamatu “Alberti jõuluootus”. Ma ei ole kunagi raamatu kirjutamisest unistanud. Miks ma selle raamatu ikkagi kirjutasin ja mille poolest erineb see paljudest teistest laste jõuluraamatutest?

Olgugi, et lapsevanematele räägitakse üha enam, kuidas lastega austavalt ja neid alavääristamata suhelda, ei ole selline kõnepruuk lasteraamatutesse veel kuigivõrd jõudnud. See on midagi, millest ma ise olen väikelaste raamatutes puudust tundnud ja “Alberti jõuluootus” täidabki just seda tühimikku lasteraamatute turul.

Kui lapsele raamatut ette lugedes pidin seda taas liiga palju tsenseerima, siis mõtlesin naljaga pooleks, et hakka või ise lasteraamatut kirjutama. Seedisin seda mõtet ja see ei tundunudki ühtäkki enam nii naljakas ja mõeldamatu. Miks ei võiks just mina kirjutada lasteraamatut? Loomulikult võin! Võtsin kätte ja kirjutasingi.

Raamatuga soovin murda ajale jalga jäänud suhtlusviisi ja loodan, et korduval lugemisel kinnistub last austav kõnepruuk nii lapsevanemates kui ka lastes. Raamat võiks panna lapsevanemat märkama ja mõtlema ka iseenda harjumuspäraste reaktsioonide peale.

Eesti Montessori Ühingu liikmena soovisin kirjutada raamatut, mis sobiks Montessori filosoofiast lugu pidavatele peredele. Alberti tegemised on reaalsed ja iga väikelaps saab end nendega samastada.

Raamat on ühtlasi täiskasvanutele, sest peaaegu igasse loosse on põimitud igapäevased konfliktsed olukorrad, mis väikelastega ette võivad tulla. Üritan murda vanu täiskasvanute käitumismustreid ja kirjeldan pigem viise, kuidas võiks need olukorrad last austades lahendada ja seeläbi vaimselt tervemaid lapsi ja ühiskonda luua.

Seega aasta 2022 oli minu jaoks väga eriline. Nii suur rõõm oli oma esimest raamatut käes hoida. Aga raamat on kõigest selle suure rõõmu füüsiline vorm. Palju suurem rõõm on mul enda hirmude ületamise tõttu. Hirm läbikukkumise ja ebaõnnestumise ees on see, mille tõttu jäävad asjad tegemata. Ka minul oli see hirm. Aga uskusin piisavalt sellesse, et selline raamat on vajalik ja raamatu soe vastuvõtt näitas, et seda see tõesti oli.

Ma tulen ajast, kus meid ei õpetatud ennast kiitma. Seega see nõuab oskust ja julgust enda üle uhkust tunda. Ühest küljest on raamatu kirjutamine tänapäeval ju väga lihtne ja tavaline, seda võib igaüks teha. Võta ainult kätte ja kirjuta, kirjasta ning müü. Teisest küljest igaüks, kes sooviks, seda siiski ei tee. Seega ma julgen tunda uhkust “Alberti jõuluootuse” üle ning loodan peagi uued Alberti seiklused kaante vahele saada.

Raamatu kirjutamine tuli minu ellu hiljuti ja vajaduspõhiselt. Tegelikult on minu suureks kireks kogu elu olnud õmblemine. Minu ettevõte KreekaPähkel on tegelenud väikeses mahus naiste ja laste lapiriiete tootmisega. See on protsess, mille käigus tekib tohutult palju kangajääke, millele olen üritanud samuti kasutust leida.

Kuna loeme lapsega igapäevaselt palju, õmblesin taas vajaduspõhiselt väikestest kangajääkidest järjehoidja. See sobib imehästi väikestele kätele, sest peale pikka kasutamist järjehoidja ei kortsu ega lähe katki. Peagi jõuavad ka need e-poodi müüki!

Oma mõtteid vanemlusest, uutest Alberti raamatutest ja elust koduse koolieelikuga jagan ka oma instagrami kontol @muretulapsepolv.